2. osa: Päikesesüsteem

5. peatükk: Marss

Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Fantastiline kokkusattumus! Teleskoobis on Marss näha palju paremini kui Veenus või Merkuur. Kui neid nn. siseplaneete peame vaatlema "vastu valgust" (asuvad nad ju meie ja Päikese vahel), siis Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud. Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb seda harva ette -- vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant (Marsi keskmine sünoodiline periood on 780 päeva). Kaugus vastasseisus võib erineda ligi kaks korda, sõltuvalt vastasseisu ajast (Maa asendist orbiidil). "Suurteks" nimetatakse Marsi vastasseise, kus see kaugus on alla 60 miljoni kilomeetri; järgmine selline vastasseis tuleb 2003. a. Marsi silmus aastal 2003. Marsi suur vastasseis Päikesega on 28. augustil 2003. 27 augustil on Maa-Marsi vahemaa minimaalne -- 57.76 miljonit kilomeetrit. Marsi heledus on -2.9 tähesuurust, ketta läbimõõt 25 kaaresekundit. Eestis kulmineerub Marss selle vastasseisu ajal 15° kõrgusel. Pildile klikkides saate suurema taevaala. Vaata ka artiklit "Vaatlejas" nr4/2003. Marsi silmus aastal 2005. Marsi vastasseis Päikesega on 7. novembril 2005. Maa-Marsi vahemaa on kõige väiksem 30. oktoobril, see on siis 69.42 miljonit kilomeetrit. Marsi heledus on -2.3 tähesuurust, ketta läbimõõt 20 kaaresekundit. Eestis kulmineerub Marss selle vastasseisu ajal peaaegu 50° kõrgusel. Pildile klikkides saate suurema taevaala. Täiendav tekst: Millal vaadelda Marssi Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved), seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli unistuste planeet. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid. Aga unistused ei sure ja lähedase naabrina on Marss jätkuvalt kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks. 1976. aastast kestnud ebaõnnestumiste seeria järel jõudsid 1997. a. Marsile USA automaatjaamad Pathfinder ja Global Surveyor; neilt oodatakse mitmete seni vaieldavate probleemide lahendamist. Astronautide lendu Marsile planeeritakse järgmise sajandi kolmekümnendateks aastateks. Marsil on kaks kaaslast: suurem, mõõtudega 28x23x20 km Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Täiendav tekst: Elu otsingutest Marsil Täiendav tekst: Maa marslase pilgu läbi

Foto 1. Marss. Joonis 1. Marsi kaaslaste orbiidid on samas tasandis ekvaatoriga. Kaunis kummaline, kui lugeda neid "kinnipüütud asteroidideks". Foto 2. Marsi panoraam. Foto 3. Olympose mägi. Foto 4. Marineri org. Foto 5. Phobos. Foto 6. Deimos.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Maa ja Kuu
• Järgmine peatükk: Jupiter
• Sisukord

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 22. september 2003

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.