2. osa: Päikesesüsteem

5. peatükk: Marss

Millal vaadelda Marssi JAAK JAANISTE Kui teisi planeete saab vaadelda igal aastal, siis Marss on näha vaid kord kahe aasta tagant. Sünoodilist aastat -- aega, mis planeedil kulub täisringi tegemiseks Maa taevas -- loetakse välisplaneetidel vastasseisust vastasseisuni ja selle leidmiseks on lihtne valem: 1 / T_sün = (1 / T_Maa) - (1 / T_planeet). Pannes valemisse Maa tiirlemisperioodi TMaa = 1 aasta ning Marsi T = 1,88 a., saame Tsün = 2,14 aastat ehk 2 aastat ja 50 päeva. See on kõige pikem sünoodiline periood ja ehkki vastasseisus olev Marss on hästi vaadeldav ligi 5 kuud, tuleb vaatlusperioodi siiski kaua oodata. Kui tahate Marssi tõsiselt vaadelda, on kasulik vastasseisudega kursis olla. Ruumilise liikumise mõttes tähendab vastasseis seda, et oma orbiidil kiiremini liikuv Maa möödub kaugemal orbiidil aeglasemalt (Kepleri III seadus!) liikuvast Marsist. Taevasse projekteerituna tähendab see, et tähtede suhtes läänest itta liikuv Marss mingil hetkel peatub ja alustab seejärel liikumist vastassuunas. Kui Maa on Marsist möödunud, taastub ka endine liikumissuund. Planeet joonistab taevas silmuse. Marsi vaatlemise seisukohalt pole liikumissuund oluline. Märksa tähtsam on, et möödumise hetkel on Maa ja Marsi vaheline kaugus minimaalne ning Marss sel ajal täisfaasis. Soodsaimal juhul, kui vastasseis toimub seal, kus Maa ja Marsi orbiidid lähestikku, on Marss Maast kõigest 60 miljoni kilomeetri kaugusel ja tema heledus on suurem kõigi teiste tähtede ja planeetide omast, Veenus välja arvatud. Marsi näiv läbimõõt ulatub 25 kaaresekundini ja 150-kordse suurendusega on näha polaarmütsid, "mered", eriti hea ilma korral ka "kanalid". Kannatlik vaatleja võib juba ühe öö jooksul märgata ka Marsi pöörlemist. Keskmise või kehva vastasseisu ajal on Marss pea poole kaugemal ning meie tingimustes raskesti vaadeldav. Häid vastasseise tuleb iga 16 aasta tagant ja järgmised on 2003. a. (sajandi parim vastasseis!) ning 2005. aasta sügisel. Vahepealsed vastasseisud 1999. ja 2001. a. langevad suvele, kus Marss madalal ning taevas valge. Kui sobiv vaatlusaeg on kindlaks määratud, tuleb Marss kanda vaatluskaardile. Kõige lihtsam on kaart koos planeetidega välja printida planetaariumprogrammist (näiteks T. Paaveri programm). Selle võimaluse puudumisel võtke kas planisfäär või mõni teine taevakaart ja kandke planeet sellele Tähetorni Kalendris antud koordinaatide järgi. Et vastasseisule lähenev Marss on märksa heledam teistest tähtedest ning teravalt punakat värvi, tuleb eksitusi harva ette. Siiski jääb Marsi teele (ekliptika lähedusse) temaga üsna sarnane täht Antares Skorpioni tähtkujus. Tähe nimi - "anti-Ares" ongi Kreeka keeles "Marsi vastane", segi aeti neid juba antiikajal. Marsi 2001. a. vastasseis saabki toimuma Skorpioni tähtkujus -- vaadake ja võrrelge. Küsin: Miks on Marss suvise vastasseisu ajal taevas madalal? Tuletage sünoodilise tiirlemisperioodi valem kui aeg, mis kulub siseplaneedil välimisele ringi sisse tegemiseks. Annan vihje: kasutage nurkkiirusi!

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Maa ja Kuu
• Järgmine peatükk: Jupiter
• Sisukord
• Täiendavad tekstid

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 15. juuli 1998

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.