4. osa: Galaktikad

4. peatükk: Pindheledus, värvus, keemiline koostis

Galaktikate heledusest -- täpsemalt absoluutsest tähesuurusest -- oli juttu eespool. Erinevalt tähtedest ei tule galaktika valgus mitte ühest punktist, vaid küllalt suurte mõõtmetega taeva-alalt. Galaktika välisserv pole terav, vaid sulab aegamisi taevaga ühte. Et saada koguheledusest, tuleb kataloogide koostajatel lõpetada galaktika kokkuleppelise joonega (nn. Holmbergi raadius). Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile (värvusindeksile B - V = 0,6). Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate keskosad on pisut punakamad (värvusindeks +0,85) spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad (värvusindeks +0,28). Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Tulemused kinnitavad meie oma Galaktikast tuntud fakti kahe erineva koostisega tähepopulatsiooni olemasolu kohta. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesele ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja elliptilise keskosa tähed, erineb esimesest suurema vanuse (määratakse HR-diagrammi abil) ja raskete elementide (raud, naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolest. Elliptilistes ja läätsekujulistes galaktikates esimene populatsioon puudub. Täiendav tekst: Kauguse määramise meetodid

Joonis. Galaktika pindheleduse vähenemine tsentrist eemaldumisel a) elliptiline, b) spiraalgalaktika. Piir 24m ruutkaaresekundilt vastab öötaeva keskmisele heledusele. Tolm spiraalgalaktikas. Serviti paistva galaktika tasandi lähedal on tähtede valgus tolmupilvede poolt varjatud.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Dünaamika
• Järgmine peatükk: Gaas ja tolm galaktikates
• Sisukord

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 15. mai 1998

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.