4. osa: Galaktikad

3. peatükk: Dünaamika

Galaktikate suhteliselt suured mõõtmed lubavad uurida lisaks galaktika kui terviku liikumisele ka sisemisi liikumisi. Piisava lahutusvõime korral saame määrata üksikute tähtede kiirusi, tavaliselt jääb spektroskoobi piluga määratud vaatlusalasse palju tähti. Kõik need tähed kiirgavad samu spektrijooni, mis vastavalt iga tähe liikumisele on nihkunud lühema või pikema lainepikkuse suunas. Kui tähtede liikumine galaktikas on kaootiline, tekib laienenud joon; kui aga on tegu süstemaatiliste liikumistega nagu näiteks pöörlemine, on ka spektrijooned nihkunud kindlas suunas. Kõige selgema pildi saame, võttes spektri spiraalgalaktikast läbimõõtude suhtega umbes 1:3 (nagu Andromeeda Udukogu) ja pannes pilu piki sellise galaktika pikemat diameetrit. Sellise galaktika spektris on kõik jooned kõverdunud S-tähe kujuliseks. Oletades, et galaktika on õhukese ketta kujuline ja tema läbimõõtude erinevus on tingitud kaldenurgast (suhe 1:3 vastab kaldenurgale ligikaudu 23°) leiame galaktika osade liikumiskiiruse sõltuvuse tsentri kaugusest -- nn. pöörlemiskõvera. Täiendav tekst: Pöörlemiskõver ja massi jaotus Galaktikate spektrite uurimine on näidanud, et tähtede liikumine nendes on heas vastavuses galaktika tüübiga. Elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate mõhnad ei pöörle; tähed liiguvad neis kaootiliselt, kusjuures vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad: tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude osas tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Varbspiraalsete (SB-tüüpi) galaktikate keskosa pöörleb kõva kehana (konstantse nurkkiirusega). Kõik ülaltoodu kehtib ka meie Galaktika kohta. Asudes ise pöörleva ketta sees, ei saa me seda pöörlemist vahetult vaadelda. Küll aga saame mõõta tähtede kiirusi Päikese suhtes ja vaadata, millise ülaltoodud pöörlemisviisiga need sobivad. Arvutused näitavad, et kõige paremaks Galaktika mudeliks on ketas, kus tähtede kiirus on 250 km/s.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Teised galaktikad
• Järgmine peatükk: Pindheledus, värvus, keemiline koostis
• Sisukord

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 15. mai 1998

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.