|
|
Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kogustes (meie
Galaktikas vähemalt 2% kogumassist) gaasi ja tolmu. Paistab see meile
vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed (hele udu)
või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse
(tume udu). Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks
õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa
atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega
21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise
vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes.
Vaatlused raadiokiirtes näitavad, et mingil määral on gaasi kõigis galaktikates. Peaaegu gaasivabad on elliptilised galaktikad; neutraalne vesinik ja tolm puudub neis täielikult. Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates on hajusainet väga suurel hulgal. Gaasi ja tolmu jaotus spiraalgalaktikates allub kindlatele reeglitele. Keskosas gaas puudub; algab gaasketas (õigemini rõngas, kuna keskel on auk!) mõhna servalt ning ulatub umbes poolteist korda kaugemale kui nähtav osa galaktikast (mõõtmised on tehtud raadiokiirguses). Gaas paikneb piki rõngast ühtlaselt, kui välja arvata mõningane tiheduse tõus spiraalharude siseküljel. Samasse piirkonda on kogunenud peaaegu kogu tolm ja enamus heledaid tähti.
|
|
[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]
Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 21. märts 1998
|
Selle õpiku valmimist on toetanud |