4. osa: Galaktikad

5. peatükk: Gaas ja tolm galaktikates

Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kogustes (meie Galaktikas vähemalt 2% kogumassist) gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed (hele udu) või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse (tume udu). Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes. Vaatlused raadiokiirtes näitavad, et mingil määral on gaasi kõigis galaktikates. Peaaegu gaasivabad on elliptilised galaktikad; neutraalne vesinik ja tolm puudub neis täielikult. Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates on hajusainet väga suurel hulgal. Gaasi ja tolmu jaotus spiraalgalaktikates allub kindlatele reeglitele. Keskosas gaas puudub; algab gaasketas (õigemini rõngas, kuna keskel on auk!) mõhna servalt ning ulatub umbes poolteist korda kaugemale kui nähtav osa galaktikast (mõõtmised on tehtud raadiokiirguses). Gaas paikneb piki rõngast ühtlaselt, kui välja arvata mõningane tiheduse tõus spiraalharude siseküljel. Samasse piirkonda on kogunenud peaaegu kogu tolm ja enamus heledaid tähti. Täiendav tekst: Galaktika mudel

Tolmurõngas "peaaegu elliptilise" galaktika NGC 4594 ("Sombreero") ümber.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Pindheledus, värvus, keemiline koostis
• Järgmine peatükk: Galaktikate teke
• Sisukord

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 21. märts 1998

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.