4. osa: Galaktikad

6. peatükk: Galaktikate teke

Et nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika -- õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki -- galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul; ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. Täiendav tekst: Spiraalgalaktika ketta dünaamiline ja keemiline areng

Joonis. Elliptilise galaktika teke. Gaas jaguneb tähtedeks enne, kui ketas jõuab kujuneda. Joonis. Tähtede tekkekiiruse sõltuvus ajast elliptilises ja spiraalgalaktikas.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Gaas ja tolm galaktikates
• Järgmine peatükk: Aktiivsed galaktikad ja kvasarid
• Sisukord

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 21. märts 1998

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.