1. osa: Maa ja taevas

7. peatükk: Taevakaardid ja -kataloogid

Enne, kui hakata õppima maailma ehitust ja evolutsiooni, tuleks kasuks ka korraks väljas käia. Tutvume põgusalt astronoomilise vaatluse korraldamisega. Lisaks tuhandetele kutselistele astronoomidele on maailmas sadu tuhandeid taevavaatlejaid-asjaarmastajaid. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud nii teleskoobid kui ka teised vaatlusvahendid piisavalt odavaks, et võimaldada seda huvitavat tegevust ka tavalistele inimestele. Niisiis - läheme ja vaatame, kas seal taevas tõesti midagi näha on. Et õppida tundma tähtkujusid või üles leida mõnd planeeti, vajame tähekaarti. Suurte kaartide ulatus on tavaliselt väike, et pilti tuhandete nõrkade tähtedega mitte liig kirjuks muuta. Nii on praegu müügil oleval Tartu Tähetorni Taevakaardil tähed heledusega kuni 6 ning "Eesti taevaatlases" 7 tähesuurust. Suuremastaabilisi kogu-taeva-kaarte leiab nii astronoomiaõpikutest kui entsüklopeediatest. Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulisd parameetrid. Kuid tähtkujude kokkuviimisel reaalse taevaga tekivad suured raskused. Esiteks sõltub taevapilt kuupäevast ja kellaajast; teiseks muudab suure taeva-ala mahutamine ühele kaardile tähtede omavahelisi kaugusi, moonutades tähtkujusid sedavõrd, et nende üles leidmine nõuab fantaasiat. Esimesest puudusest aitab üle saada pööratav taevakaart e. planisfäär, teine osutub raskemaks. Pealegi tuleb arvestada, et öise nägemisega kaasneb silmapete -- nn. "madal taevas", kus otse pea kohal olevad tähtkujud näivad palju väiksemad, võrreldes madalal silmapiiri kohal olevatega. Aga tasa ja targu tuttavamate tähtkujudega alustades, harjub silm siiski kaarti ja taevast kokku viima. Planeete tähekaartidel loomulikult ei ole. Aga kaardil on lisaks ilmakaartele ka ekvaatorilisi koordinaate tähistavad jooned. Tuleb võtta planeedi ekvaatorilised koordinaadid jooksva aasta "Tähetorni Kalendrist" ja vaadata, millises tähtkujus otsitav parasjagu asub. Koordinaatvõrk on hõre, nii et püüdke mitte eksida. Vaatlema minekul oleks kindlasti kasulik teha planeedi asendist visand. Kaasaegses multimeedias (ka arvutivõrgus) on saadaval mitmesuguseid planetaariumi-programme, mille abil saab kuvari ekraanile tuua ja välja printida tähistaeva suvalist osa mistahes geograafilise punkti ja ajahetke jaoks. Kui teil on selline võimalus, kasutage seda. Esimene tutvus tähistaevaga

Foto Tartu Tähetorni planisfäär. Foto Tähegloobus. Foto. Redshift -- astronoomiaprogramm CD-kettal, üks rahvusvaheliste konkursside laureaate.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Astronoomiline tehnika
• Järgmine peatükk: Päike ja planeedid
• Sisukord

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997 8. märts 2002

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.