1. osa: Maa ja taevas

7. peatükk: Taevakaardid ja -kataloogid

Esimene tutvus tähistaevaga

See lõik on neile, kes soovivad eespool toodut kohe järele proovida. Lähtume oletusest, et tähistaevast on igaüks näinud, tähtkujudest tuntakse vaid Suurt Vankrit ja Põhjanaela. Kõigepealt tuleb muretseda abivahendid. Vähim, millega vaatlust alustada, on jooksva aasta "Tähetorni Kalender" ja pööratav taevakaart. Kunagi oli astronoomiaõpikuga kaasas shabloon planisfääri valmistamiseks, praegu on selline shabloon näiteks Regio Eesti Teede Atlases (2000/2001). Kõige mugavam on muidugi Tartu Tähetorni planisfäär (ettevalmistamisel on uus trükk). Kui kasutada välismaalt ostetud planisfääri, tuleb vajadusel arvestada ümber kellaaeg ja on oht, et kaardi aken pole päris õige -- laiuskraadi muutumisel muutub akna ovaal. Kui vahendid olemas, planeerime vaatlusaja. Mugavaim aeg on loomulikult õhtutundidel, aga vähemalt kord tuleks ka hommikutaevas üle vaadata. Võtame Tähetorni Kalendri ja vaatame sealt kõigepealt, millal loojub Päike. Kalendaariumi osas on antud Päikese tõusu- ja loojumisajad nelja Eesti linna (Tartu, Võru, Tallinn, Kärdla) jaoks; valida tuleb neist vaatluskohale lähim. Seejärel vaadake parempoolse lehe all servas lõiku "Hämarik" ja liitke loojumisajale astronoomilise hämariku vältus. Kui kehtib suveaeg, liitke veel üks tund. Saadud aeg tähistab vaatlusteks kõlbliku aja -- astronoomilise öö -- algust. Muide, 25. aprillist 18. augustini on meie laiuskraadil astronoomiline valge öö, kus näha vaid heledamad tähed. Nüüd võtke pööratav taevakaart ja seadistage see vaatluste algusajale (kuupäev ja kellaaeg). Vaadake, millised tähtkujud on näha planisfääri aknas ja milliste ilmakaarte suunas nad asuvad. Suur Vanker ja Põhjanael peavad kindlasti näha olema -- need tähtkujud on meie laiuskraadil loojumatud. Jätke meelde, millises ilmakaares ja kui kõrgel on Suur Vanker. Ja veel tehke kindlaks, milline tähtkuju on akna keskel (seniidis, st otse pea kohal). Sellest esialgu piisab. Võtke taevakaart ja taskulamp ning minge õue. Leidke koht, kuhu ei paista tänavavalgus ning heitke pilk taevasse. Leidnud Suure Vankri, otsige üles ka Põhjanael ja seadke kaart paika vastavalt ilmakaartele. Edasine õppetöö võiks olla järgmine. Vaadake, millised tähed on pea kohal ja püüdke neid kokku viia kaardil olevatega. Abi on mugandamisest -- keeruline astronoomiline kujund asendatakse suupärasemaga või silmale lihtsamaga. Näiteks on kell 21 seniidis: septembris -- Suur Rist (Luik), novembris -- W- või M-täht (Kassiopeia) jaanuaris -- Vinkel -- täisnurkne kolmnurk tipuga heleda tähe juures (Veomees ja Kapella) aprillis -- Suur Vanker ise. Nüüd otsige üles ülejäänud tähtkujud. Orienteeruge ilmakaarte järgi, hoides kaarti alati nii, et ilmakaar, kuhu vaatate, oleks kaardil pööratud Teie poole. Ja ärge unustage täheketta pööramist sedavõrd, kuidas vaatlusaeg edasi kulgeb. Loodetavasti läks vaatlus edukalt. Kui mõni päev hiljem õue satute, kontrollige, kui palju õpitust meelde on jäänud. Kõrvalolevad joonised aitavad ehk taevaõppusi kinnistada, aga kui olete loonud meelespidamiseks oma süsteemi, ärge laske end neist piltidest segada.

Joonis 1. Tuntumate tähtkujude omavahelised asendid. Joonis 2. Talvekuusnurk. Joonis 3. Suvekolmnurk. Joonis 4. Sügisesed tähed. Joonis 5. Kevadised tähed.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Astronoomiline tehnika
• Järgmine peatükk: Päike ja planeedid
• Sisukord

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997 8. märts 2002

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.