2. osa: Päikesesüsteem

5. peatükk: Marss

Elu otsingutest Marsil II TÕNU TUVIKENE Bioloogialaboratooriumid Marsi pinnal Võimalike mikroorganismide avastamiseks konstrueeriti ja paigutati kahele 1976. a. suvel Marsile jõudnud automaatjaama "Vikingi" maandurile automaatsed bioloogialaboratooriumid. Foto. Vikingi maandur (mudel). Kummaski neist olid seadmed pinnaseproovidega kolme erineva katse tegemiseks. Pinnaseproove võeti 3 meetri pikkuse käpaga. Esimese, nn. gaasivahetuse (ingl. k. gas exchange) katse käigus niisutati katsekambrisse paigutatud pinnaseproovi toitelahusega ja jälgiti seejärel katsekambris olevate gaaside koostist. Koostise muutus oleks proovis toimuva elutegevuse märgiks. Teise, nn. märgistatud vabanemise (ingl. k. labeled release) katses niisutati pinnaseproovi toitelahusega, milles on osa süsiniku aatomeid asendatud radioaktiivse süsiniku omadega. Kui proovis on toitelahust omastavaid organisme, siis satub radioaktiivne süsinik ka nende organismide poolt eritatavatesse gaasidesse, mille radioaktiivsust kontrollitaksegi paari nädala jooksul. Mõlemad eelpooltoodud katsed põhinevad eeldusel, et otsitavatele Marsi organismidele on maine toitelahus vastuvõetav. Sellest eeldusest oli vaba kolmas, nn. pürolüütilise vabanemise (ingl. k. pyrolytic release) katse. Selles katses paigutati pinnaseproov katsekambrisse, kus on Marsi atmosfäärile sarnane keskkond ja mida valgustati päikesekiirgust imiteeriva ksenoonlambiga. Kambris olevas süsihappegaasis ja vingugaasis on osa süsinikuaatomeid asendatud radioaktiivse süsiniku omadega. Pärast viit päeva katsekambris olemist kuumutati proovi temperatuurini 750°C ning mõõdeti eralduvate gaaside radioaktiivsust. Kui pinnaseproovis olevad mikroorganismid on võimelised omastama süsihappe- või vingugaasi, siis on kuumutamisel saadud gaas radioaktiivne. Kõige kolme katse puhul oli võimalik proovi enne katset kuumutada kuni temperatuurini 175°C, et uurida aktiivsuse sõltuvust temperatuurist. Pinnaseproovides orgaaniliste ainete avastamiseks olid maanduritel gaaskromatograaf-massspektromeetrid tundlikusega kuni üks osa miljardist. Nendega tehtud nelja pinnaseproovi (üks neist võetud kivi alt) analüüsides orgaanilisi aineid ei leitud. See oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine (pinnaseproovi kuumutamine, toitelahuse täiendav lisamine jms.) näitas siiski, et tegemist on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivsed ühendid (näit. peroksiidid), mis reageerisid tormiliselt toitelahusega. Taoliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaanilise aine täielikku puudumist pinnases: see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi ei praegusest ega kunagisest elust ei näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. Elu otsingutest Marsil I: Eellugu Elu otsingutest Marsil III: Marsi killud laboratooriumis

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Maa ja Kuu
• Järgmine peatükk: Jupiter
• Sisukord
• Täiendavad tekstid

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 31. mai 1998

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.