Kosmoloogia - 1. osa: Maa ja taevas

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

1. peatükk: Maa

Illustratsioonid

[Joonis 1]

[ Joonis 2 ]

[Animatsioon 1]

Joonised 1, 2; animatsioon 1. Maa kui kera.

Maa kerakujulisuse tõttu ilmub silmapiiri tagant kõigepealt nähtavale laeva mast, seejärel purjed ning viimaks laev ise.

Joonised & animatsioon: Taavi Tuvikene

[Joonis 3]
[Joonis 4]
Joonised 3, 4. Maa ümbermõõdu hindamine Erathosthenese meetodil.

Aastal 240 e.Kr. hindas Eratosthenes maakera mõõtmeid samba varju abil: Assuanis on Päike otse pea kohal, Aleksandrias heidavad esemed varju.

Joonised: Taavi Tuvikene
[Joonis 5] Joonis 5. Veel üks tõestus Maa kerakujulisuse kohta: ümbermaailmareis.

Joonis: Taavi Tuvikene
[Foto 1] Foto 1. Maa kosmosest.

Fotol on esiplaanil näha Aafrika kõrbed, Aafrikast ida poole jääb India ookean ning lõunasse Antarktika.

Foto: NASA/JPL, Apollo 17, detsember 1972
[Joonis 6] Joonis 6. Maa siseehitus, tuletatud maavärinate levimise järgi. Varjutsooni olemasolu ja ristlainete kadumine viitavad vedelale tuumale. Sisemine tahke tuum on hüpotees, mis peab põhjendama Maa magnetvälja.

Joonis: Helle Jaaniste
[Joonis 7] Joonis 7. Plaatide tektoonika -- mandrilaamade triiv magmapööristel. Punktis A toimub laamade eraldumine, punktis B laamade liitumine (vt. järgnevaid fotosid).

Joonis: Taavi Tuvikene
[Foto 2] Foto 2. Laamade eraldumine: Punane meri Aafrika ja Araabia vahel on tulevane ookean.

Foto: NASA
[Foto 3] Foto 3. Laamade liitumine: Himaalaja mäestik Hiina ja India vahel. Pildi keskel on kõrgeim mägi -- Mt. Everest.

Foto: NASA
[Joonis 8] Joonis 8. Inimtegevuse mõju Maale kui planeedile. Inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasv viimasel sajandil.

Joonis: Taavi Tuvikene


[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]


Õpiku tegijad / opik@obs.ee
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98

21. juuli 1998

[Avatud Eesti Fond]

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.