 |
4. osa: Galaktikad |
|
|
Galaktikate vastasmõjuTähesüsteemid ei ole maailmaruuumis ainult isekeskis, vaid on (eelkõige gravitatsioonilises) vastasmõjus naabersüsteemidega. Viimaste aastate vaatlused näitavad, et galaktikad sõltuvad oma ümbrusest rohkem, kui varem arvati. Eriti tugev on galaktikate vastasmõju tihedates ja rikastes galaktikaparvedes, sest seal on galaktikate põrkumise võimalus suurem. Galaktikate omavaheline vastasmõju muudab galaktikate kuju ja võib osutuda saatuslikuks galaktikale tervikuna. Tähtede lähenemised ja põrked toimuvad üliharva, sest tähtevahelised kaugused on väga palju suuremad kui on tähtede eneste mõõtmed. Galaktikate maailmas on see aga hoopis tavalisem. Seal, kus galaktikaid on tihedalt koos, võivad sellised kohtumised toimuda mitu korda galaktika eluea jooksul. Galaktikate lähenemine ja kokkupõrge ei sarnane muidugi kokkupõrgetega meie igapäevaelus. Kokkupõrke tulemusena võib juhtuda, et galaktikate senine struktuur lõhutakse ja liitudes moodustavad nad uue, hoopis suurema galaktika. Kui üks galaktikatest on suurem kui teine, temaga kohtuv naaber, siis võib ta oma väiksema naabri "alla neelata". Nii tekivad hiidgalaktikad galaktikaparvedes. Joonis: Galaktikad asuvad galaktikaparve (MS0440+0204) keskel tihedalt koos, mistõttu põrked galaktikate vahel ning ka hiidelliptiliste galaktikate teke galaktilise "kannibalismi" teel on on seal sagedasem. (G. Luppino, Havai Ülikool, Kanada-Prantsuse-Havai teleskoop). Alati ei lõpe galaktikate lähenemine nii saatuslikult. Galaktikad võivad lähedalt mööduda ja vaid häirida üksteist. Häiritus galaktika gaasis võib tekitada tiheduslaine ja vallandada tähetekke. Osa galaktikate gaasist ja tähtedest rebitakse galaktikast välja galaktikatevahelisse ruumi. Ka sellisel juhul võib nende struktuur oluliselt muutuda ning tekkida veidra kujuga galaktikaid. Joonis: vastasmõjus olev galaktikapaar "Antennid". |
[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]
|
Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 8. mai 1998
|
![[Avatud Eesti Fond]](../../pildid/oef48.gif){kind=small}
Selle õpiku valmimist on toetanud |