Kosmoloogia - 3. osa: Tähed

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

3. peatükk: Füüsikalised parameetrid

Kas-see-on-suur-täht?

JAAK JAANISTE

  • Kui palju kiirgab 5. suurusjärgu täht, mis asub 50 pc kaugusel?

    Et seda teada saada, tuleb mõõta tähelt meieni jõudev kiirgusvoog. Kiirgusvoog, mis tuleb 5. suurusjärgu tähelt, on 3,4*10-10 W/m2. Kogu kiirgusvõime saamiseks tuleb see arv korrutada sellise sfääri pindalaga, mille raadiuseks on meie ja tähe vaheline kaugus.

    Meie juhul

    S = 4 * pii * R^2 = 4 * pii * (50 * 206265 * 1,5 * 10^11 m)^2 = 3 * 10^37 m^2
    ning kiirgusvõimeks saame 1028 W.

  • Milline võiks olla selle tähe temperatuur?

    Ligikaudse hinnangu saaks anda värvusindeksite kaudu; täpsema väärtuse saamiseks tuleb mõõta kiirguse jaotus lainepikkuste järgi (spektraaljaotus), määrata lainepikkus, kus kiirgus on maksimaalne, ning rakendada Wieni valemit.

    Olgu maksimumile vastav lainepikkus näiteks 490 nm, siis saame

    T = b / lambda_max = 2,9 * 10^(-3) / 490 * 10^(-9) = 5918 K.

  • Kuidas leida läbimõõtu?

    Temperatuur ja kogu kiirgusvõime on teada; Stefan-Boltzmanni seadusest saame pinnaühiku kiirgusvõime:

    W = sigma * T^4 = 5,67 * 10^(-8) * 5918^4 = 7 * 10^7 W.

    Tähe pindala peab olema

    S = 10^28 / 7 * 10^7 = 1,4 * 10^20 m^2.

    Läbimõõt on kergesti leitav kera pindala valemist:

    d = 2 * R = 2 * sqrt (S / (4 * pii)) = 6,7 * 10^9 m.

  • Nagu näeme, on tegu tõesti suure tähega -- pea 7 miljonit kilomeetrit läbimõõdus.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

Õpiku tegijad / opik@obs.ee
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98

13. märts 2003

 [Avatud Eesti Fond]

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.