Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks
põhiliseks komponendiks:
- tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil
perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat;
- pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga
all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727
ööpäeva;
- telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga
25725 aastat.
Kindlasti paneb teid imestama, et nii aasta kui ööpäeva
pikkuseks on murdarvud. Meie harjumuspärane aja-arvamine käib
Päikese näiva liikumise järgi, aga see kujuneb toodud kolme
liikumise summana. Nii sisaldab üks ööpäev (Päike
teeb taevas täistiiru) nii Maa pöörlemist kui ka Maa
liikumist orbiidil. Kui liidame Maa ülaltoodud
pöörlemisperioodile ööpäeva vältel
läbitud osa tema aastasest teekonnast (1/365), saamegi täpselt
ühe ööpäeva.
Sama käib aasta kohta, ainult et siin tuleb liita
tiirlemisperioodile Maa telje suuna muutusest tingitud parand.
Kontrollige, aasta pikkust tähistava arvu murdosa on võrdne
pretsessiooniperioodi pöördväärtusega. Just telje nurk
Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise, mitte
aga Maa mõttetu tormamine kosmilises ruumis.
Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatkse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks.
|
Joonis 1. Ööpäev: selle ajaga, kui Maa teeb ühe
pöörde (23t 56m), liigub ta orbiidil
ühe kaarekraadi võrra. Et suund Päikesele taastuks, peab
ta tegema veel 1/365 pööret. Selleks kulub 4 minutit.
Joonis 2. Selle ajaga, kui Maa teeb ühe tiiru ümber
Päikese (sideeriline aasta), nihkub kevadpunkt Maa telje suuna
muutuse tõttu 1/25725 võrra. Et pretsessioon on
pöörlemisele vastassuunaline, on troopiline aasta 1/70
päeva lühem.
Joonis 3. Pretsessioon. Maa telje suund ruumis muutub, koos sellega
nihkub kevadpunkt.
|
|