2. osa: Päikesesüsteem

4. peatükk: Maa ja Kuu

Maa liikumist iseloomustades: orbiit on tal pisut piklikum kui Veenusel, pöörlemine tunduvalt kiirem kui kahel eelmisel planeedil. Päikeseööpäev kestab 24 tundi. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb juba palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede -- meteoriidikraatrite rohkus. Et Maa ja Kuu asuvad kosmoses samas piirkonnas, tähendab kraatrite suurem tihedus nende paremat säilivust Kuul. See on seletatav nii tuule- kui vee-erosiooni puudumisega kogu Kuu ajaloo vältel; ka vulkaanilise tegevuse jälgi pole kraatritega kaetud aladel märgata. Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega; teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal (Zond-3, NL). Tänaseks on Kuud külastanud 6 ekspeditsiooni (1969-72) ja suurel arvul automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad koostiselt maakoore omadele, ka on Kuu tihedus (3340 kg/m3) suhteliselt väike. Magnetväli Kuul puudub. Täiendav tekst: Maa marslase pilgu läbi Täiendav tekst: Kuu

Foto. Maa ja Kuu. Foto. Kuu. Foto. Maa Kuult vaadatuna.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Veenus
• Järgmine peatükk: Marss
• Sisukord

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 8. aprill 2002

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.