1. osa: Maa ja taevas

2. peatükk: Taevas

Tähtkujude tabel Eestis olulises osas loojumatud tähtkujud Ametlik nimetus Lühend Heledamad tähed Rahvapärane nimi Vaadeldav õhtuti lõunakaares Kulminatsiooni kõrgus Andromeeda Andromeda AND   Ridamus Sügisel, talvel 70° Ilves Lynx LYN     Talvel, kevadel 85° Jahipenid Canes Venatici CVN     Talvel, kevadel 70° Kaelkirjak Camelopardalis CAM     Talvel, kevadel 85°, põhjataevas Kassiopeia Cassiopeia CAS   Taeva Look, Vändatähed, Vastlatähed Sügisel, talvel 90° Kefeus Cepheus CEP     Sügisel, talvel 90° Kolmnurk Triangulum TRI     Sügisel, talvel 65° Lohe Draco DRA   Põhjamadu Suvel (seniidis) 90° Luik Cygnus CYG Deeneb - aCyg Küünlakuu Täht Suur Rist Suvel, sügisel 75° (75°) Lüüra Lyra LYR Veega - aLyr Vabamees Vanad Reinad Suvel, sügisel 70° (70°) Perseus Perseus PER Algol - b Per Küünlapäevatähed Sügisel, talvel 75° (73°) Sisalik Lacerta LAC     Sügisel, talvel 75° Suur Karu Ursa Major UMA   Suur Vanker, Taevapaarid Suur Odava Suvel, sügisel 90° Veomees Auriga AUR Kapella - a Aur Jõulutäht   Talvel, kevadel 75° (80°) Väike Lõvi Leo Minor LMI     Kevadel 65° Väike Karu Ursa Minor UMI Põhjanael - a UMi   Suvel (seniidis) 75°, põhjataevas (59°, põhjataevas) Eestis olulises osas loojuvad tähtkujud Ambur Sagittarius SGR     Sügisel 10° Berenike Juuksed Coma Berenices COM   Hernekahlud (koos Jahipenidega) Kevadel 55° Delfiin Delphinus DEL   Väike Rist, Noalaev Sügisel 45° Eridanus Eridanus ERI     Talvel 20° Hobu Equuleus EQU     Sügisel 20° Herkules Hercules HER     Suvel, sügisel 65° Hüdra Hydra HYA   Suur Look (koos Väikese Peniga) Kevadel 20° Jänes Lepus LEP     Talvel 15° Jäär Aries ARI     Sügisel, talvel 55° Kaalud Libra LIB     Suvel 20° Kaksikud Gemini GEM Kastor - a Gem Polluks - b Gem   Talvel, kevadel 60° (63° - a Gem, 60° - b Gem) Kalad Pisces PSC   Viiskanda Sügisel, talvel 40° Kaljukits Capricornus CAP     Sügisel 15° Karjus Bootes BOO Arktuurus - a Boo Karikas Suvel 65° (50°) Kilp Scutum SCT   Kerakorvid Sügisel 20° Kotkas Aquila AQL Altair - a Aql Vanad Sauatähed Suvel, sügisel 35° (40°) Lõvi Leo LEO Reegulus - a Leo   Kevadel 50° (43°) Madu Serpens SER     Suvel 40° (pea) 25°,(saba) Maokandja Ophiuchus OPH     Suvel 30° Neitsi Virgo VIR Spiika - a Vir   Kevadel 30° (20°) Nool Sagitta SGE     Suvel, sügisel 50° Orion Orion ORI Betelgeuse - a Ori Riigel - b Ori Bellatrix - g Ori Koot ja Reha Vardatähed Uued Sauatähed Talvel 35° (40° - a Ori, 23° - b Ori, 37° - g Ori) Pegasus Pegasus PEG   Nelikanda Sügisel, talvel 55° Põhjakroon Corona Borealis CBR Gemma - a CBr Kuhjalava Suvel 65° (60°) Rebane Vulpecula VUL     Suvel, sügisel 60° Sekstant Sextans SEX     Kevadel 40° Skorpion Scorpius SCO Antares - a Sco   Suvel 10° (5°) Suur Peni Canis Major CMA Siirius - a CMa Orjatäht   Talvel 10° (15°) Sõnn Taurus       Plejaadid       Hüaadid TAU Aldebaran - a Tau Suur Oda           Sõel, Uus Sõel       Vana Sõel Talvel 50° (50°)        56°    50° Vaal Cetus CET     Sügisel, talvel 20° Veevalaja Aquarius AQR   Kolmkanda Kerikanda Sügisel 20° Vähk Cancer CNC     Kevadel 50° Väike Peni Canis Minor CMI Prooküon - a CMi   Kevadel 40° (37°) Ükssarvik Monoceros MON     Kevadel 30° Siin on toodud ülemine kulminatsioon, kus täht ületab taevameridiaani taeva põhjapooluse (Põhjanaela) ja lõunapunkti vahel. See leiab aset lõunas, välja arvatud tähed, mis jäävad Põhjanaela ja seniidi vahele. Kulminatsiooni kõrgus sõltub vaatleja asukoha laiuskraadist, meie tabeli andmed kehtivad Eestis. Et tähtede kulmineeruvad erineval kõrgusel Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis, siis täppisarvutusteks need andmed ei sobi. Vaata ka Taevakoordinaadid. Tähe kulmineerumist on lihtne mõõta (planetaariumiprogrammi või planisfääri abil), aga tähtkujude kulmineerumise kõrgused on üsna suvalised. Eriti kui tähtkuju on suur (Herkulesel näiteks 50 kraadi mööda taevameridiaani); tuleb anda ju mingi mõttelise punkti kulminatsioon. On selge, et tähtkujud on seda paremini vaadeldavad, mida kõrgemalt nad käivad. Seda on näha ka tabelist - esimese osa tähtkujud kulmineeruvadki kõrgemal ja on tegelikult vaadeldavad kogu öö. Tõsi küll, vahel üsna madalal põhjakaares. Madalalt käivad tähtkujud on leitavad vaid kindlatel kuudel (tabeli eelmine veerg), vaatlusaega tuleb täpsustada planetaariumiprogrammi või planisfääri abil.

[ Peatüki indeks | Õpiku tekst | Illustratsioonid | Viited | Kordamisküsimused ]

• Eelmine peatükk: Maa
• Järgmine peatükk: Maa liikumine
• Sisukord

Õpiku tegijad / opik@obs.ee © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98 17. jaanuar 2002

Selle õpiku valmimist on toetanud Avatud Eesti Fond.