Illustratsioonid
|
![[tähe spekter]](pildid/speka5_t.jpg) |
Joonis 1. Tavaline tähespekter ja selle detailid: foon, neeldumisjooned ja Balmeri hüpe.
Joonis: Jaak Jaaniste
|
![[Veega ja kvasar]](pildid/3c273_t.jpg) |
Joonis 2. Emisioonijooned: Kui tavalises spektris (Vega) on vesiniku jooned foonist tumedamad, siis kvasari (3C273) spektris paistavad nad heledatena.
Joonis: Jaak Jaaniste
|
![[pcygni]](pildid/pcygni_t.gif) |
Joonis 3. Kui tähte ümbritseb paisuv gaaskest, tekib S-kujulise profiiliga joon. Selle põhiosa paistab emisioonijoonena, neeldumiskomponent on Doppleri efekti mõjul nihkunud vasakule (meile lähenev kest tekitab "sininihke").
Joonis: Jaak Jaaniste
|
![[Joonis 4]](pildid/klassidt.gif) |
Joonis 4. Spektriklassid.
Eri klassi tähtede energiajaotus lainepikkuste järgi. Näha
on klassifikatsiooni aluseks olevad detailid.
Joonis: "Universe" (Kaufmann)
|
![[spektrid]](pildid/spektrid_t.jpg) |
Joonis 5. Spektrid. Klassid ja neeldumisjooned
|