Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast.
Erinevates õppeainetes oleme
uurinud selle maailma erinevaid külgi alates Maast ja selle pinnavormidest ning lõpetades ühiskonnateaduste ning religiooniga. Ja iga kord on üles kerkinud küsimus: kuidas on selline maailm kujunenud, mis on tema liikumapanevad jõud, milliseks kujuneb tema tulevik?
Vastust võib neile küsimustele otsida mitmeti. Võime toetuda eelnevate inimpõlvede kogemustele, analüüsida erinevate kultuuride arusaamasid, teha mõistelist analüüsi. Sellega tegeleb filosoofia. Probleemi saab lahendada ka religioossel teel - pühade tekstide või kaasaegsete prohvetite abiga.
Nimetus "kosmoloogia" pärineb Vana-Kreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõna-sõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Seda, et asjade areng toimub tänu vastandlike jõudude
koosmõjule, märkasid inimesed juba ammu ning üldistades-personifitseerides oma tähelepanekuid jumaluste kujul kogu
maailmale, jõudsid religioonides nii tavalise jumala-kuradi vastasseisuni. Nende ürgjõudude võitluse peegelduseks pidigi olema
maailm, milles elame.
Tänapäeva ratsionaalses maailmas lahendatakse Maailma eksistentsi probleemid enamasti füüsika abil. Seda selle pärast, et füüsika on universaalne, tema
seadused kehtivad sõltumatult uuritava objekti tüübist ning (uurija) vabast tahtest. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik -- see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium.
|